Mis on valetamine ja kas ja millal on see lubatud?
ning seetõttu teeb usaldamise põhimõtteliselt võimatuks (Kant, 2004: 2692 – 2693). Kuid
utilitaristliku moraalifilosoofia kohaselt peate te kaaluma kõigi variantide tagajärgi ning seega
on teil ka võimalus kurjategijale valetada, sest vale informatsiooni edastamine võib päästa teie
sõbra elu ning see võib olla ühiskonnale kasulikum kui teie sõbra surm.
Seega võime öelda, et näiteks kantiaanliku moraalifilosoofia pooldajad mõistaksid valetamise
alati hukka, kuid samas näiteks utilitaristid kaaluksid valetamisega seotud teo tagajärgi ning
teatud olukordades oleks valetamine ka lubatud. Järelikult võime vaadelda valetamist kui
sisemist väärtushinnangut, mistõttu tuleb alati olla aus, või siis jällegi keskenduda sündmuse
tagajärgedele ning sellest lähtuvalt tegutseda nii, et keegi ei saaks kannatada või et enamusel
oleks hea.