Soome-ugri rahvakultuur
maksustamisele vaatamata säilitasid saamid iseseisvuse võrdlemisi pikaks ajaks. Kohapeal kehtinud saami vanemate
võimu püsimisele aitasid kaasa keerukad looduslikud tingimused.
Vaenulikud jõud piirasid Saamimaa ümber 13. sajandi lõpuks. 1326. aastal jaotasid Norra ja Novgorod omavahel
lepinguga maksustatavad maad. Lepingu järgi oli novgorodlastel õigus makse koguda Tromsø läänis kuni
Kilpisjärveni ning Norra kuningal omakorda kuni Koola poolsaare idarannikuni ning Kantalaheni kõigilt neilt, kellel
oli saami ema. Mõlema riigi õigus koguda makse ühiselt maa-alalt jäi kehtima kolmesajaks aastaks, kajastades
olukorda, kus kumbki pool polnud saavutanud ülemvõimu ning saamid olid säilitanud suhtelise iseseisvuse.
Novgorodi ja Rootsi vaheliste piiride kindlaksmääramist mõjutas ka 1323. aastal sõlmitud Pähkinäsaari rahu.
Tugevnev kuningavõim püüdis haarata maksustamist enda kätte nii Rootsis kui Venemaal. Alates 1471. aastast pidid
annaabi.ee 
