Balti riikide poliitiline ajalugu
Juba Gediminas kutsus oma riiki
juute ja andis privileege, mida hiljem Vytautas veelgi laiendas. Lisaks juutidele
rändasid kagu poolt Leedusse veel kaks väikest rahvarühma, mis on tänini suutnud
säilitada om aeripära: juudiusulised turgi soost KARAIIMID ja muslemitest
TATARLASED.
- Õigeusu ja katoliku vaimulikel oli oluline osa: ruteeni ehk slaavi vaimulikut mehitasid
riiklikku bürokraatiamasinat (ruteeni ehk kanseleislaavi keel oli ametlik riigikeel),
poola vaimulikud juhtisid katoliku kiriku tegevust Leedus. Riigiametid olid siiski
mõeldud leedulastele. Väismaalastel oli keelatu omada maad.
- Pärast Vytautase surma sattus personaalunioon Poolaga kahtluse alla. Vytautase vend
ZYGIMANtAS ja Jogaila poeg SVITRIGAILA alustasid terve kümnendi väldanud
kodusõda vürstitrooni pärast. Svitriagaila poolel võitles Saksa Ordu Liivimaa haru,
annaabi.ee 
