Folkloristika alused
Dünaamiline käsitlus
2. Rahvaluule ehk folkloori mõiste ja uurimine rahvusvahelises kontekstis
20. sajandi lõpul kutsuti Kesk ja Põhjaeuroopa rahvakultuuri uurivat teadust etnoloogiaks.
Saksakeelses teadusuurimises kujunes välja kaks mõistet:
1) Volkskunde Euroopa etnoloogia
2) Völkerkunde etnoloogia väljaspool Euroopat.
Soomes kujunes samuti välja kaks mõistet: folklore ja kansanrunos, mis sisuliselt kattusid. Folkloor tähistab
Soomes eelkõige suulist pärimust, milles on ühendatud rahva kogemused, kunstid ja teadmised (vaimne
kultuur). Samas etnoloogia tähistab nii vaimset kui ainelist pärimust.
Saksamaal tähistab folkloori samuti kaks mõistet: Volksdichtung ehk Folklore, mis mõlemad tähendavad
vaimset kultuuri.
Vene folklor , ,,narodnaja poesia" , ,,narodnaja slovesnost"pole nii laiatähenduslikud kui Eesti folkloor,
annaabi.ee 
