Reformatsioon
preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Piiskop õnnistas ametisse
madalmaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja-riistu ning
pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi. Piiskopid juhtisid usuelu ka
nende maavaldustes väljapoole jäänud ordualadele.
Piiskopkonna peakiriku e toomkiriku juures tegutsev toomkapiteel. Niimoodi
nimetati kõrgemat vaimulike kolleegiumi, mis koosnes reeglina12 toomhärrast e
kanootikust. Kapiitli eesotsas oli praost, kellele tähtsuselt järgnes dekaan.
Esimene juhatas lisaks piiskopkonna majanduselule ka kapiitliistungeid, teine
jälgis jumalateenistuse korda ja distsipliini.
Toomkapiitli kaalukaimaks õiguseks oli õigus piiskopi valida. Kuid valitud
kandidaadi kinnitas ta kas isiklikust sümpaatiast või kasust lähtudes piiskopiks
mõne oma lähikondlastest. Siinsetest kõige järjekindlamalt suutis oma õigust ellu