Võrdlev õigussüsteemide ajalugu
)
Viimased kaks kogumikku on teinekord lülitatud samuti Corpus Iuris Canonici koosseisu,
ehkki ametlikult nad sinna ei kuulu.
4.5.Corpus Iuris Canonici
Ülalnimetatud kogumikest koosnebki kanoonilise õiguse tähtsaim allikas - Corpus Iuris
Canonici (CIC, CICan), mille all mõistetakse ajavahemikust 1140 kuni 15. sajandi lõpuni
pärinevate kiriklike õiguskogude ja seadusraamatute ühendatud kogu. Nimetust kasutas
esmakordselt 1500.a. paiku Pariisi kanonist Jean Chappuis, ametliku tunnustuse nimele andis
paavst Gregorius XIII 1580.a. Allika ametlik tekst redigeeriti 1566-1582 ning 1582.a.
ilmunud kujul jäi CIC kehtivaks õiguseks kuni 19. maini 1918.a., mil jõustus Codex Iuris
Canonici.
Paavst Pius X lõi uue kodifikatsiooni loomise eest vastutava komisjoni juba 1904.a., kuid töö
valmis 1914.a. Koodeksi tekst ilmus juba samal 1914.a., kuid jõustus 1918.a. Koodeksi
viimane kehtiv ilmus 1983.a.
Corpus Iuris Canonici
1