Läbi terve näidendi mängib juskui viienda tegelase rolli isa pilt seinal, mille poole tegelased siiski tihti pöörduvad, kuigi isa nad maha on jätnud. Tom on osaliselt üle võtnud pere leivateenija rolli ning on kahtlusi, mis hiljem ka tõeks osutuvad, et ta on ka muus osas isasse. Sellest annavad aimdust tema öised äraolemised pere juurest, ,,kinoskäigud", mida ema valetamiseks peab, kuid mis ilmselt siiski vähemalt osaliselt paika peavad. Ema mure nende pärast kannustub sellest, et üks mees on juba perest jäädavalt lahkunud. Tom'i vastandi Laura peitumisene klaasloomaeda on just see sama ,,ma lähen kinno". Sümboolne väärtus on ka nende korteri sissepääsul, mis on tegelikult tuletõrjepp. Seda kaudu ,,põgenes" nende isa ning sama teeb öösiti ka Tom, kes küll kuni lõpustseenini pöördub iga kord tagasi. Üks õhtu viib poja mustkunsniku etteastet vaatama, ning selles stseenis omistatakse sümboolne väärtus
Läbi terve näidendi mängib juskui viienda tegelase rolli isa pilt seinal, mille poole tegelased siiski tihti pöörduvad, kuigi isa nad maha on jätnud. Tom on osaliselt üle võtnud pere leivateenija rolli ning on kahtlusi, mis hiljem ka tõeks osutuvad, et ta on ka muus osas isasse. Sellest annavad aimdust tema öised äraolemised pere juurest, „kinoskäigud”, mida ema valetamiseks peab, kuid mis ilmselt siiski vähemalt osaliselt paika peavad. Ema mure nende pärast kannustub sellest, et üks mees on juba perest jäädavalt lahkunud. Tom’i vastandi Laura peitumisene klaasloomaeda on just see sama „ma lähen kinno”. Sümboolne väärtus on ka nende korteri sissepääsul, mis on tegelikult tuletõrjepp. Seda kaudu „põgenes” nende isa ning sama teeb öösiti ka Tom, kes küll kuni lõpustseenini pöördub iga kord tagasi. Üks õhtu viib poja mustkunsniku etteastet vaatama, ning selles stseenis omistatakse sümboolne väärtus
Läbi terve näidendi mängib juskui viienda tegelase rolli isa pilt seinal, mille poole tegelased siiski tihti pöörduvad, kuigi isa nad maha on jätnud. Tom on osaliselt üle võtnud pere leivateenija rolli ning on kahtlusi, mis hiljem ka tõeks osutuvad, et ta on ka muus osas isasse. Sellest annavad aimdust tema öised äraolemised pere juurest, ,,kinoskäigud", mida ema valetamiseks peab, kuid mis ilmselt siiski vähemalt osaliselt paika peavad. Ema mure nende pärast kannustub sellest, et üks mees on juba perest jäädavalt lahkunud. Tom'i vastandi Laura peitumisene klaasloomaeda on just see sama ,,ma lähen kinno". Sümboolne väärtus on ka nende korteri sissepääsul, mis on tegelikult tuletõrjepp. Seda kaudu ,,põgenes" nende isa ning sama teeb öösiti ka Tom, kes küll kuni lõpustseenini pöördub iga kord tagasi. Üks õhtu viib poja mustkunsniku etteastet vaatama, ning selles stseenis omistatakse sümboolne väärtus