Rüütlikultuur
häid kombeid ja rüütlioskusi. Feodaal õpetas talle käitumist (daamidega vestlema, tantsima ja
mingit pilli mängima) ja kombeid. Hiljem kaasnesid relvatundmine, ratsutamine ja jahipidamine.
Neid noorukeid kutsuti paazideks ja 14-18 a vanuselt said neist kannupoisdi, kes rüütlit
sõjaretkel saatsid. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega , millel kaitsed
küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Ta saatis oma isandat, kuid lahingus
hoidsid nooremad kannuposid tahapoole. Paa või skvaier pidi raudrüüga nii ära harjuma, et
see tundus olevat tema loomulik osa. Ta pidi harjutama piigivõitlust, nii et piik ei libiseks rüütlit
tabades tema sõrmede vahel tagasi.Vanuses 18-21 löödi noormees pidulikult rüütliks, kui ta oli
hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlus oskust. Tihti tegi seda rüütel,
kes oli teda välja õpetanud. Noormees löödi rüütliks: tema mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga