Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
eriti hästi läbisaavad jõud : Taani vasallid, kohaliku rüütelkonna ja Tallinna
linna. Mässust võttis osa vaid umbes kaks kolmandikku Eesti aladest.
Eemalejäänudte hulka kuulusid nt muistne Soontagana, Korbe ja teised Lõuna-
Läänemaa alad, kus eesti soost vasallid ilmselt lootusetust verevalamisest
loobusid. Nad elasid paremates tingimustes ja neid kasutati piiskopi poolt
kaitseks ordu vastu.
Nelja kuninga valimine koos kannupoistega ning arvukad rüütlikslöömised
näitasid väga selgelt, et Jüriöö mässu juhtkonda kuulus eesti soost vasalle ja
tõelisi rüütleid. Sellele seisuslikult grupile ülestõusu mahasurujate poolt antud
hävitava ja lõpliku löögi tagajärjel hääbus eestlane kui suurmaaomanik.
Kuuldes eestlaste vastuhakust, tungisid leedulased 1344.a. kuni Valgani,
kus ordumeister lõi nad tagasi. Saaremaal puhkes uuesti mäss. Ka sinna ilmusid
piiskopi läänimehed
annaabi.ee 
