Keskaegse rüütli koondportree
relvakandjaks, mõnes raamatus öeldud, et hoopis kannupoisiks. Sellest hetkest alates oli
nooruk rüütlile lähemal kui kunagi varem. Tal oli lubatud osaleda vestlustes, ta pidi kõigi
lossis viibivate daamide ja rüütlite suhtes näitama üles austust ning lugupidamist. Lossi sees
oli nüüd mõõdupuuks viisakus, graatsilisus, osavus, teravmeelsus, armastusväärsus, tantsu- ja
lauluoskus. Väljaspool lossi olid aga mõõdupuud samad, mis paaži ajal.
Lõpuks, kui noor aadlik oli oma kannupoisiaja ära teeninud ja tema patroon oli temaga rahul,
palus relvakandja endale rüütliau. Patroon määras kindlaks piduliku pühitsemise aja.
Tavaliselt valiti selleks päevaks mõni kiriklik tähtpäev või muu oluline sündmus.10
8 Duby 1997, lk. 71.
9 Samas, 67.
10 Tilk 2004, lk. 167.
6
Enne suurt päeva pidi tulevane rüütel mitu päeva paastuma ja pattu kahetsema. Üks päev enne
annaabi.ee 
