Taimeökoloogia iseseisev töö
Ameerikasse ja Austraaliasse. Eelistab poolvarjulisi huumusrikka mullaga
kasvukohti. Pikaajalise inimkaaslejana suudab ta kasvama jääda kunagise
lillepeenra kohale ka siis, kui inimhooned on maha jäetud või igaveseks kadunud.
Looduslikes kooslustes levib harva. Teda leidub lisaks ilupeenardele veel
iselevinuna parkides, kirikute ja hoonete ümbruses, müüride ja kiviaedade
kõrval[2].
Kasutamine
Juba Vanas-Kreekas kasutati lõhnavat kannikest ilutaimena, veini
maitsestamiseks, toitude kaunistamiseks ning lõikelillena.
Kulinaarias
Kannikese söödavate õitega võib kaunistada lehtsalateid ja magustoite.
Prantsusmaal kasutatakse suhkrustatud õisi kondiitrimaiuste kaunistamiseks.
Ilutaimena
Lõhnavat kannikest kasutatakse dekoratiivtaimena peenras, iluaias ja lõikelilleks,
teda võib istutada põõsaste, puude varju või veekogu äärde. Sobib kasvama ka
põõsaste alla ja ümbrusse
annaabi.ee 
