Milleks meile luule?
Vormi abil võib lisada
lihtsale tekstile nii mõnedki tähenduskihid juurde või mitmekordistada selle jõudu, mis juba
olemas on. Vorm pole juhuslik - see on valik, et tulemus oleks lugejas maksimaalne.
Eesti luule on täitsa arusaamatu. See küll räägib inimestega otse, kuid sisust on väga raske aru
saada. Mida kirjanikud oma riimidega öelda tahavad, on raske mõista.
/.../
Kuratliku sünagoogi kohal
ilmub roiskuvast järvest
jumala ukse ees
ilmub vahutavast ihast
vallatu inglikese kannikal
vladimir prussokov
tiivulise ratta seljas
mille iga detail on
saja nõianeitsi kätest
hoolikalt punutud kanepiõitest
/.../
Tänapäeva luule ei ole kuidagi koondunud mõnda olulisse maailmajaosse. Vastupidi, kõige
huvitavam uus luule kerkib esile hajusalt üle kogu planeedi, nii et selle leidmine on omaette
kunst. Üks võimalikke viise uut luulet otsida on teha seda võrguajakirjade kaudu, aga sellelgi
on inimlikud piirid. Seda teab igaüks, kes vähegi on kokku puutunud võrgus leiduva
annaabi.ee 
