Metsabotaanika
k.) ojaäärne. Rahvakeeles
tuntud karukella nime all, kuid kuna karukellad esinevad meil looduslikult, siis peame
kasutama taime õiget nime - ojamõõl. Sugukond roosõielised.
Kasvukoht: niisked niidud, puisniidud, lehtmetsad, põõsastikud, kaldad, lodud. Ojamõõl
on tugeva risoomiga kodarikpüsik, kohati talvehaljas. Taim kuni 75 cm kõrge, punakat
tooni varre ülaosaga. Juurmised lehed on pikarootsulised, kanneljad, laia tipmise osaga;
varrelehed lühirootsulised, kolmejagused. Õied 2-3 kaupa longus, kellukjad. Tupplehed
ja õieraag määrdunud-tumepunased, kroonlehed kahvatukol-lased. Õitsb mai lõpust
juuli alguseni. Koguvili rohketest pähklikestest, milledel haakjad konksukesed küljes.
Takellevi, pähklikesed jäävad kergesti loomakarvade või inimeste riiete külge kinni.
Kasutamine: taime on kasutatud rahvameditsiinis kinnistina (risoom on parkainerikas).
annaabi.ee 
