Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
Samuti asusid nad ka Saaremaal piiskopi piiramisele Lihula lossis,
pärast seda, kui nad olid uskmatute ning usust taganenute suure sõjaväe kokku kogunud (magno
infidelium et apostatorum exercitu congregato). Ordu on ise või teiste kaudu mitu kirikut
hävitanud, altareid röövinud, Kristuse ja Maarja pilte purustanud, hospidale põletanud ja
hullemini toimetanud, kui teeksid uskmatud (ü. B. 586). Tunnistajate ülekuulamisel 1312. a.
seletatakse, et mitmed Saaremaa noorkristlased on ,,Kannele" kirikus surmatud ja haavatud,
piiskopi ees on vastristitud Haapsalus oma saadikute (Utnechat ja Phyledene) kaudu kaebust
tõstnud ja paavsti ees oma foogtide (tähendab vist oma piiskopi foogtide) kaudu. Ordumeeste
hulgas on olnud kurelasi, kel ristiusust muud ei ole olnud kui ristimine (Reg. 737, a. 1312). Riia
peapiiskopi kaebuse järele on ordu Saaremaal palju tuhandeid inimesi, rauku ja lapsi tapnud
(Reg. 710, a. 1305).
Sarnased kaebused esinevad ka 1305. a. kaebekirjas (U. B
annaabi.ee 
