Luuleanalüüs
Kasteheinad varjavad künnist. seisab kolme sõrme vahel pliiats truu. vaikuse kuru kõrval. sina magad, ja mul on töö.
Aastasada on möödund mu sünnist.
Väljas undab tuul või linn või ajalugu. Kui kirjutan, Sina magad, sa ootad last,
Noor olin, läve ees muinasjuttu Pilk on muutunud ja saanud salapära. harjutan varjude valitsemist mind ei oota sa nõnda enam
kanneldin, tunnid lippasid ruttu. Süda liigutab end rinnus ühtelugu, jahedal randmel, rapiiril -olgu, ah olgu sul rõõmu tast!-
aga suu ei suuda seletada ära, viimse pimeda piiril. mind ei oota sa nõnda enam.
Laulsin, laululiblikaid lendas.
Kevadhelinaid kandsin ma endas. miks on igal ajal omamoodi valu, Kui kirjutan, Luuletan üksinda läbi öö,
annaabi.ee 
