Juhan Liiv "Sinuga ja sinuta"
Ta
rõhutas hoolivust Eestimaa vastu, lausudes:
"Isamaa!
Sinuga olen õnnetu ma,
õnnetum ilma Sinuta!"
Juhan Liiv hindas ja hoidis enda isamaad uhkuse, väärikuse ja igatsusega.
Autobiograafilistes luuletustes peitub kogu kirjaniku looming. Liivi mõtteluule paistab silma väga
valuliku ning kannatusterohkena. Tema luuletus "Helin" andis märku tema haiguse süvenemisest
ning "Mitte igaühele", milles Liiv väljendas selgesti oma võimet näha inimesi ja situatsiooni läbi,
öeldes:"Mitte igaühele õnneks ei antud selgesti näha".
Kõik temast väljuv oli ehe, siiras ja sundimatu eneseavaldus.
Juhan Liiv oli kirjanikust maarahva laps, mees, kelle aines oli pärit maalt, loodusest ning kelle jaoks
linn oli hullumaja.
annaabi.ee 
