V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
hinges on öö.
Tead sa ka, mida kõike ma kannatanud olen? Ma võtsin su kohtuprotsessist osa. Ma istusin
vaimulike kohtunike lauas. Jah, ühe preestri torba varjus vintskles patune. Kui sind sisse
toodi, olin mina seal, ka ülekuu-
318
lamise ajal olin ma kohal. Oo hundikoobas! See oli minu kuritegu, minu võllas, mida
aegapidi nägin sinu pea kohale kerkivat. Iga tunnistaja ülekuulamise ajal, jga süütõenduse,
kaitsekõne ajal viibisin mina kohal. Ma võisin lugeda kõiki sammusid su kannatusteel. Mina
viibisin ka siis kohal, kui see metsik elajas ... Ah, ma ei teadnud ette arvata, et sind
piinapinki viiakse! Kuula. Ma järgnesin sulle isegi piinakambrisse. Nägin, kuidas
piinameistri jõledad käed sind lahti riietasid, sind pool-paljana puudutasid. Ma nägin su
jalga, jalga, mille eest ma oleksin andnud kõik, et seda ainult kordki suudelda ja siis surra,
seda jalga, mille all ma ülima joovastusega oleksin lasknud oma pea puruks muljuda, nägin,
annaabi.ee 
