PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED: LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT
tundetute tegudega. Isegi rohkem kui üks kolmandik PCL psühhopaatide instrumentaalsetest
tegudest polnud sugugi tundetud. Sellised vähesed leiud ei lükka ümber ega ka toeta mõtet, et
on olemas eriline psühhopaatiline vägivalla tüüp. See nõuab rohkem uuringuid. Aga isegi, kui
see eriline vägivalla tüüp oleks olemas, kas see viitaks psühhopaatiliste isikute suuremale
ohtlikkusele?
Ohtlikkust saab defineerida kui teise isiku kannatusohu suurenemist. Erinevad uuringud on
täheldanud, et PCL-R psühhopaatide kuriteod olid vähem tõsised (inimestele ei tehtud liiga)
kui mittepsühhopaatide omad (kuritegu käigus esines mõrvu). Kas on ehk võimalik, et mõned
psühhopaatilised omadused võiksid olla isegi kaitsvad, kui lähtuda ohtlikkusest? Näiteks
tunneks pantvang ennast mõneti ohutumalt, kui pangaröövi läbiviiv kurjategija oleks rahulik
selle asemel, et ta oleks närviline, ettearvamatu ning karjuks pidevalt.