Marie Under
sisenägemuse võimalikult täpsele väljendamisele. Sellega kaasnes pidev süvenemine eesti
keelevaramusse, abiliseks Wiedemanni sõnastik. Kasvavat väljenduslikku meisterlikkust
näitab seegi, kuidas luuletaja ise oma värsse ulatuslikult redigeeris. Uued arengud eesti luules
1930. aastate teisel poolel ei asunud opositsiooni Underi poeesiaga, mõnd selle tahku
arendasid arbujad edasi. Underi sotsiaalselt orienteeritud kannatusluule ühendas teda aga luule
sisulise uuenemise teistegi lätetega.
Kõigel järgneval on aga juba Teise maailmasõja vari.
1930. aastate teisel poolel ei avaldanud Under ühtki uut luulekogu. Ilmusid küll valikkogu
,,Ja liha sai sõnaks" (1936) ning kümnendi lõpul ,,Kogutud teosed" I-II (1940), kuid uueks
värsikogumikuks Under otsekui ei leia sobivaid luuletusi.
Ilmneb teatav pöördvõrdelisus. Underi väline elu stabiliseerub. Sisemine rahutus aga
kasvas: 1933