Vastlapäev - referaat
Nii nihkus range paastu algus kaugemale. Varem käisid Inglismaal
vastlasandid, s.t lapsed uste taga laulmas, et saada toitu ja raha. Kui uks jäi suletuks, pilluti seda
kivide ja potikildudega.
Vastla karenval
Eestikeelne vastlapäeva nimetus tuleb alamsaksakeelset päritolu sõnast Fastelabend paastu
eelõhtu. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeval (nimetus tuleneb sel päeval tavaks olnud
patustele tuha pähe raputamise riitusest) algas Suur Paast ehk Kristuse kannatusaeg. Sel ajal ei
sööda loomseid toiduaineid ega kala, soovitav on pühenduda vaimsele tegevusele. Hiliskeskajal
ja varauusajal oli vastlapäev kõikjal Euroopas suur pidu ja karneval (sõna ,,karneval" tähendab
algselt ,,lihast loobumist" lad. carnisprivium, it. carnevale), sest enne pikka paastuaega taheti
viimast korda korralikult süüa, juua ja pidutseda. Karneval oligi keskajal vastlate sünonüümiks.