E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Nüüd kahetsesid Viljandi mehed, et nad sepp Villu ja Tasuja saadiku manitsusi kuulda ei
olnud võtnud. Oleksid nad Taani eestlastega üheskoos täie jõuga sõdima hakanud, siis ei
oleks,
nagu neile nüüd näis, ka ordu vägede võitmine võimatu asi olnud; ja kuigi neid oleks võidetud
-- palju pahem poleks nende põli võinud olla, kui ta praegu oli. Nad ei olnud mässanud, aga
neid nuheldi kui mässajaid. Säherdune ülekohus tegi
210
kõige paremad ja kannatlikumadki vihaseks. Elu oli kõigile läilaks läinud, aga parem oli
siiski vahvasti võideldes kui nälja ja piinajate kätte surra. Mehed hakkasid seppa taga
igatsema
ja ootasid põnevusega seda silmapilku, mil ta uuesti neade keskele astuks ja eeid oma vägeva
häälega kui mitte võidule, siis ometi verisele kättemaksmisele ja ausale surmale kutsuks.
Sepp tuli viimaks.
Ühel päeval -- see oli juba talve hakatusel -- nägid sepapajast möödaminejad teda jälle