Kirjand Eestluse elujõu allikad
kõvapäised. Julgen öelda, et sellel stereotüüpsel arvamusel on ka alust. Kalgiks ja
enesessetõmbunuks on muutnud meid meie ajalugu. Eduard Vilde on suutnud kõik need
emotsioonid ja läbielamised köita väga meisterlikult oma raamatusse ,,Mahtra sõda".
Kohati tekitab lausa õõvastavaid tundeid see salatsemine, noa selga löömine, teoorjus ja
ihunuhtlus. See viha, mis kõige sellega kaasnes, koguti enda sisse. Lõpuks katkeb ka
kõige kannatlikuma eestlase mõõt. Sai alguse Mahtra sõda. Võitu sellest ei tulnud ja
talupojad said väga raskelt karistada, aga siiski oli enda arvamust avaldatud ja kõik olid
sellest teadlikud, et malbe meelega Eesti talupoeg võib vihastudes tuua endaga kaasa
sama kohutavaid tagajärgi nagu Haiti maavärin.
Edasiviivaks jõuks võib lugeda la uudishimu. Uudishimu on eestlaste loomuses
olnud aegade algusest peale. Taaskord saan ma tuua näiteks oma lemmikkirjaniku ühe
annaabi.ee 
