A. Tšehhov "Rotschildi viiul"
kuidagi veimalik. Kesknedalal on pulmad... Jaa! Herr Sapovalov annab oma titrekese
ihele heale mehele... Ja pulm tuleb rikas, oh- oo!" lisas juut ja pilutas ühte silma.
,,Ma ei saa..." lausus Jakov raskelt hingates. ,,Olen haige, vennas."
Ja ta mängis jällegi, ning pisarad purskusid ta silmist viiulile. Rothschild kuulas
tähelepanelikult, seistes küljetsi tema poole, käed risti rinnal. Nõutu hirmuilme ta näol
vahetus aegamööda kurva ja kannatavaga, ta pööras silmad pahupidi, nagu tunneks
piinavat vaimustust, ning lausus: ,,Oohh!" Ja pisarad jooksid aeglaselt ta põskedel ning
tilkusid ta rohelisele satterkuuele
Ja pärast lamas Jakov kogu päeva ning tundis tuska. Kui papp õhtul teda pihile võttis ja
küsis, kas ta ei mäleta enesel mingit erilist pattu olevat, siis meenutas ta oma nõrkevat
mälu pingutades jällegi Marfa õnnetut nägu ja juudi meeleheitlikku karjatust, kui koer
teda hammustas, ning ütles vaevu kuuldavalt:
annaabi.ee 
