Laps haaraks sellest oksas kinni ja tõmbaks end ülesse oksa peale istuma ja jalgu kiigutama. See ei oleks kindlasti ainuke mäletamistväärt ja tore sündmus mu ümber. Näiteks mõnel suveöös tuleks minu juurde üks paar. Nad oleksid õnnelikud ja rõõmsad ning poiss võtaks taskust välja taskunoa ja kraabiks oma tüdruku ja enda nime minu tüvesse ja nimedele veel südame ka ümber. See teeks mulle valu aga samas oleks mul hea meel, sest see on armas tegu. Ma kannataksin selle valu ära ja liigutaksin oma oksi ja kõrget latva heameelest. Ka tuul aitaks kaasa ja siis ma kohiseks, just sellist häält teevad rõõmsad puud tuules. Nad kohisevad. Kui suvi hakkaks jõudma sügisesse, siis ma vahetaksin oma lehtede värvi. Nii ma oleksin palju ilusam, rohelise-punase-kollase kirju. Mõnel sügisesel päeval, olles enda arust juba piisavalt ilus, leiaksin ma aega vaatata, mis mu ümber toimub. Näeksin ühte kassi ja jälgiksin seda, kuidas ta pargis eksleb
Helmer: Ja selge pea ja kaine mõistusega jätad sa oma mehe ja lapsed maha? Nora: Jah, seda ma teen.“(lk.89) „Helmer: J võid sa mule ka seda seletada, miks ma su armastuse olen minetanud? Nora: Jah, võin küll. See oli täna õhtul, kui imet ei sündinud, sest siis ma nägin, et sa ei ole see mees, kelleks ma sind olin pidanud.“(lk.89) „Helmer: Nora, ma töötaksin su heaks rõõmuga ööd kui päevad, kannataksin su pärast häda ja puudust. Aga keegi ei ohverda oma a u selle eest, keda ta armastab.“(lk.90) „ Nora: Kuule, Torvald...Kui naine oma mehe majast lahkub, nagu mina seda nüüd teen, siis, nagu ma olen kuulnud, on mees seaduse järgi kõigist kohustest tema vastu vabastatud.“(lk.91)
annaabi.ee 
