Mullakaardi analüüs
Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on leetumine.
Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vähesel määral saviliivad. Veereziimilt on
parasniisked või põuakartlikud.
Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leetunud muldasid, mis on
põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul.
Tänu kergele lõimisele soojenevad leetunud mullad teistest kiiremini, saades põllul üpriski
varakult harimisküpseks. Et nende veevaru on väike võivad leetunud mullad kannataada
veepuuduse all ka normaalsete sademetehulgaga suvel.
Sobivamad kultuurid on lupiin ja tatar. Nõrgalt leetunud mulla metsakasvukohatüüp on
jänesekapsa. Looduslik rohumaatüüp on niiske palurohumaa.
Rähkmuld K
Rähkmullad on karbonaatsel moreenil, rannaklibul või koreselisel settel kujunenud koreserikkad
mullad. Neid muldasid iseloomustab tugev karbonaatsus. Keemine toimub kõrgemal kui 30cm,
suur kivisus ja lühike mullaprofiil