teisel pool sõrestiku on sümmeetrilised ja lihtsuse mõttes vaatleme ainult poolt sõresestiku. Seejärel tuleb sõrestik jagada nn. ,,tsoonideks" ja need tähistada. Tsoonisid eraldavad ka välisjõud või sõrestiku vardad Liikudes ühest tsoonist teise, peame ületama mingit välisjõudu või varrast, mis kantakse graafiliselt paberile oma suuna ja suurusega. Liikudes tsoonist a tsooni b ületame toereaktsiooni, mille kannama mõõtkavas ja õige suunaga paberile, edasi liigume b-st tsooni c ja c-st d-sse jne: Edasi liikudes näiteks a-st g-sse saame küll sisejõu suuna, kuid mitte suurust: Edasi peaks vaatama, mis piirkondade kohta meil infot on, liikudes c-st g-sse (c teame) saame sisejõu suuna ja punkti g asukoha (kahe sirge ristumispunkt): Seega on kahe varda sisejõud meil juba teada: Sisejõu märgi määramine (eeldusel, et jõud mis mõjub sõlme suunas on surve ja mis sõlmest
tt t t t v t v t t v v v t t v t v v v t v v v Selleks, et kolme muutujaga tõeväärtustabelisse saaksid kantud kõik variandid tõesusest ja väärusest, kanname esimesse tulpa neli korda t ja neli korda v; teise tulpa vastavalt kaks korda t ja kaks korda v, seni kuni tulp täis saab; kolmandasse tulpa kannama üle ühe t ja v. Kahe muutujaga tõeväärtustabeli korral kanname esimesse tulpa kaks korda t ja kaks korda v; teise tulpa jällegi üle ühe t ja v. 2) Teine samm: määrame ära valemi tehete järjekorra ning peatehte, milleks arvestame lausearvutuse tehete prioriteedijärjekorda (¬, &, , , ) ja kirjavahemärke () [vt ka Lisa]. 4 3 2 1 A B C A & ¬(B A C) tt t t t v
annaabi.ee 
