Hobune
riivata ja ennast kriimustada.
KEHA
Selg, rindmik ja külg moodustavad üheskoos selle piirkonna, kus ratsanik istub.
Hobune peaks olema vöökohalt sügav ja lai, et jätkuks ruumi paljudele rindkeres
olevatele organitele. Selg peab olema lühike ja veatu ning mitte liiga kumer.
HOBUSE TAGAVEERANDID
Hobuse tagaotsa ehk tagaveerandite juurde kuuluvad laudjas, nimmepiirkond,
puusad, tuharad ja tagajalad. Jalad peaksid olema tugevad ja sirged, sirgete ühtlaste
kannaliigestega. Kui need on liiga paindes, tekib oht , et hobune võib komistada.
Hobuse tagaveerandid on eriti tähtsad, kuna need panevad ta liikuma. Liikumise
nõtkus on suurel määral tingitud kehaehitusest, lihastest ja tagaveerandite
vormisolekust.
OTSMIKUTUTT JA LAKK
Otsmikututt on laka kõige ülemine osa, mis langeb ettepoole. Lakk jookseb kuklast
pea kõrgeimast osast üle kaela kuni turjani.
TURI
Turi on hobuse selja kõrgeim osa. See aikneb kaela all kohas, kus õlaliigesed
annaabi.ee 
