Euroopa kesk- ja varauusaeg
Neil olid sageli suured
pärusmaad, ei andnud vasallivannet.
Rüütliseisust rõhutas ka kirik andes sellele religioosse tähenduse ja kehtestades jumalarahu.
Kõrgkeskajal oli aina raskem rüütliseisusesse saada ja see hakkas muutuma päritavaks seisuseks
aadliks.
Rüütliks saamine
Nõudmised: kasvatus, sõjaline treening.
7 a. - paaz aadliperekonnas, õpetati seltskonnas käitumist ja kombeid.
15 a. - kannupoiss rüütli relva kanmine, saatmine, võitlusvõtted.
20 a. - rüütliks ristimine
Vaimulikud rüütliordud
Ristisõdade ajal rajati paavstile alluvad vaimulikud rüütliordud, mis kaitsesid ristiusku. Liikmed
andsid mungatõotuse ja loobusid ilmalikust elust.
Esimene - Johanniitide e. hospitaliitide ordu
Templiordu
Saksa ordu
Mõõgavendade ordu
Aadli elulaad ja rüütlikultuur
Peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, seljas kanti rõngassärki, hiljem lisati ka plaatvest. Peas
annaabi.ee 
