Lydia Koidula "Tammiste küla veskitondid"
Tooma ja Malle poja Jaani(3,5a), siis Miina süda lõi sees nõrgaks, sinised ja kollased värvid
tõusid silma ette hüppama ja enne kui pool issameiet ära oli loetud, vajusid ta silmad peas
kinni, nõrkes kiriku pingil najal ja oleks maha langenus, kui kaks tugevat kätt teda toetanud
pole. Miina ema ehmus ja küsis mis tal viga. Kui Miina palged valgeks ja silmad kinni lõid,
siis see sama inimene kes teda toestas, võttis ta kanlasse ja viis uksepoole. Rahvas tõukas ja
andis ruumi. Eideke püüdis järele minna, aga ei pääsenud läbi. Miina tuulekäes lõi silmad
jälle lahti, aga Miina silmad ja nägu oli ühe võõra noore meesterahva päralt, kes tütarlast
toominga all kirikukaasiku varjus pingi peal hoidis ja toetas. Miina püüdis püsti tõusta ja
ütles, olge terve, ma võin nüüd jälle üksi kõndida. Võõras ütles, et võite? Tänu jumalale, mul
oli hirm