Kõrgelt langev vesi on mõne joa alla uuristanud katlatoalisi süvendeid ehk hiiukirne. Joa astangu all toimub intensiivse uuristuse tõttu taanduvad kõik jaod ülespoole. Vastavalt jõgede geoloogilise tegevuse ja nende orgude Holotseense arengu piirkondlikele erinevustele on Eestis eristatud 3 jõgede ja nende orgude rühma: 1. Soome lahte suubuvad jõed alamjooksul suur lang, joad ja koed, orud sügavad ja kitsad, kanjonilaadsed. 2. Väinamere ja Pärnu lahte suubuvad jõed tasased, väikeste kõrgusvahedega, lang ühtlane, vool aeglane ja orud halvasti väljakujunenud. 3. LõunaEestis kõrgustike jõed suubuvad Võrtsjärve ja Peipsisse. Ülemjooksul lang suur ja ebaühtlane, orud halvasti väljakujunenud, alamjooksul sügavad orud. 12. Korrosioonilised ja sufosioonilised pinnavormid, näited.
Poorsed setted aga hakkavad aga uute kihtide alla mattudes kokku vajuma ja pealmine maapind langeb. Deltamullad on väga viljakad. Üleujutustega kohale kantud muda ja orgaaniline aine. Näiteks matsalu lahe deltas kasvavad üle 4m kõrged kõrkjad. Suurveega ujutatakse üle üle 4km kaugused alad. Deltad võivad tekkida ka kuiva kliimaga aladel maismaal, kus esinevad ajutised vooleveekogud. Voolukanali areng ülemjooksul tugev põhjaerosioon, tekivad kanjonilaadsed orud, alamjooksu poole läheb üle lammioruks. 14 Eestis ei esine hargjõgesid. Suvel on jõgi lai ja madal ... ... Maateaduste alused I (6.okt) Põhjavesi maakoores gaasilises, vedelas või tahkes olekus olev vesi, mis võib esineda kas vaba ja tsirkuleeriva veena või molekulaarselt või keemiliselt seotud veena.
annaabi.ee 
