Riikide kokkuvõte
on temp. USA siseosades u.10o madalam, kui Euroopas samadel laiustel. Sademeid on enim
Kordiljeeride läänenõlval (3000-4000 mm/a). Tasandikel väheneb sademete hulk läänesuunas.
Mississippi madalikul ja Mehhiko lahe rannikumadalikul on registreeritud enim orkaane
maailmas. Valdav osa territooriumist kuulub Atlandi vesikonda. Mississippi jõgikonna
idapoolsed lisajõed on veerohked ja laevatatavad. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad
osalt kanjoneis ja on energiarikkad. USA põhjapiiril asub maailma suurimmageveeline
järvistu: Suur Järvistu. USA- Kanada piiril paiknev Niagara juga on üks maailma tuntumaid ja
võimsamaid jugasid. Mets katab 1/3 riigi territooriumist ja seda on rohkem mäestikes ja riigi
kirdeosas. 1872.a. loodi USAs maailma esimene rahvuspark, Yellowstone'i RP.
Maavarasid on rohkeim läänepoolseis mäestikes (vask, kuld, plaatina, nafta).
Apalatsides leidub kivisütt, naftat, maagaasi ja rauamaaki