Tema isa sammus samuti. Katy vend, Carl oli samuti välja tulnud. Ka tema lähenes nüüd Thomasele, kes seisis suure rauast kasti juures. See meenutas seifi. "Nii, loodame, et see on seal," lausus Katy isa Artur. See pidi seal olema. Katy ei oleks tahtnud näha seda pettumust isa silmades, mida oli ta pidanud nägema mitmeid kordi varem. Kaks meest sammusid samuti neile lähemale. Artur käivitas sae, millega mehed kasti luku puruks saagisid. Seejärel kangutasid nad lahti uksetaolise asja. Või rohkem nagu luuk. Raudkast oli seest märg ja vesi voolas sealt laeva pardale. Sellest ei teinud keegi välja. Artur kummardus ja lükkas enda käed kasti, tõmmates välja omakorda ühe kasti, mis oli väike ja kerge. Katy astus sammu lähemale. "Nüüd või mitte kunagi," mõtles ta ja vaatas kuidas ta isa värisevevate kätega kasti silmitses. Ta asetas selle maha ja kõigi pilgud püsisid kastil. Artur pistis käe südame kohale ja katus
põdratagavarasid sööma Vootele onni all olevasse keldrisse. Süües lämbus onu ära ja suri. Luuk kukkus kinni ja L ei pääsenud välja. Ta murdis redelilt kukkudes vasaku käe kahest kohast. Kuna rästiku magasid, ei kuulnud tema appihüüdeid ega sisinaid keegi. Õnneks jätkus liha, aga laip hakkas mädanema ja mürgitas keldri õhku. L kaotas teadvuse ja arvas, et sureb. See hais jäi aga eluajaks talle ninna. Lõpuks kuulis tema sisinat unest ärganud ussikuningas ja rästikud kangutasid luugi lahti. 15.peatükk Mets tungib peale, aga külarahvas kardab metsa, sest seal elavat igasugu olendeid. L oli viimane mees peres. Salme kohtus jälle karuga ja ema oli kuri. Salme ütles, et tal polegi peale Mõmmi kellegagi abielluda, ja ema pidi sellega leppima. Ema käis karu koopas ja Mõmmi hakkas talle väga meeldima. Karud olid himurad loomad ja Tambet ei sallinud neid, kuna karud on ka rumalad ega käi hiies. Mõmmi hakkas endale uusi pruute vaatama ja Salme oli armukade
siis ning istus jalaka alla, toetudes seljaga vastu puud. Ta oli nii ligidal, et poisid oleksid võnud teda puudutada. «Rutake, mehed!» üles ta tasa. «Kuu võb iga silmapilk väja tulla.» Mehed urisesid midagi vastuseks ja jäkasid kaevamist. Mõi aeg polnud midagi muud kuulda kui labidate kriginat, mis pildusid mulda ja liiva hauast väja. See oli väa üetooniline. Viimaks lõ labidas kõatades vastu puusäki ja paari minuti päast olid mehed 67 selle maapinnale vinnanud. Nad kangutasid labidaga kaane lahti, tõtsid laiba väja ja viskasid müsatades maha. Kuu ujus väja pilvede tagant ja valgustas kah-vatut näu. Kanderaam seati valmis, laip asetati sinna peale, kaeti vaibaga ja seoti köega raami küge1. Potter võttis suure taskunoa, lõikas ripneva köieotsa ära ja ütles: «Nüüd on see neetud töö tehtud, kondisaagija! Laduge veel viis välja või ta jääb siia.» «Õige jutt!» tähendas Indiaani Joe. «No kuulge, mis see siis tähendab?» küsis arst
annaabi.ee 
