Tammsaare ja Gailit elulugu
paika improviseeritud vemmalvärsid. Näib nagu ei taotlekski Tammsaare eeskujuliku värsi
kirjutamist. Aga kui ta oma ,,Keelest ja luulest" essees küllalt erksat arusaamist on osutanud
tõsise luulekunsti hindamiseks, siis oskab ta oma proosakunstis ise just vemmalvärssi hästi
ehtsalt väärtustada. Selle võttega parodeerib ta peenelt mõne haleda olukorra mõttetust, see
aitab ühtlasi kaasa eri tegelaste karakteristikale.
Paar tsitaati ütleb lühemalt ja otsemalt. ,,Üle piiri" kanguseta kangelane Robert Muidu
luuletab oma taskuraamatusse, ei tea isegi kas Katale või Hedvigile:
Su nina nii imelik nüsi,
Kuid iial ma sinult ei küsi,
Mispärast su nina nii nüsi
(,,Üle piiri", lhk. 83 - 84).
Aga veel veider-uudsemalt nukrustab ta:
Küll väike on mu kambrio,
Veel väiksem tema aknio,
Pea peal mul madal lagio,
Mis mustaks teinud nõgio.
Mul väike, väike kambrio,
Veel väiksem, väiksem aknio,
Miks undab tormil merio?
Miks valus vaevleb verio?