Etoloogia - on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu
Linnadest rääkimata...
Käitumisökoloogid mõistagi eeldavad, et neil liikidel ja populatsioonidel, kellel grupieluviis
esineb, on see optimaalne käitumine, mis on kujunenud välja loodusliku valiku survel. Kui
see on nii, siis peab grupieluviis tooma selle viljelejaile kindlasti kasu. Kuid nagu paljude
teistegi käitumisotsustuste puhul, võib grupieluviisil olla ka hind. Milles võib grupieluviisi
kasu ja hind seisneda? Kui meenutame teist peatükki, siis peamisteks teguriteks, mis
kangurlindude uurijate arvates sundisid osa kangurlinnuliike harrastama grupieluviisi (elama
salkades), olid toit ja vaenlased. Kas need põhjused võivad mängida rolli ka ühe ja sama liigi
piires?
B.H. Seghers (1974) uuris, kuidas sõltub väikeste kalade - guppide - parve keskmine suurus
sellest, kui palju esineb nende elupaigaks olevas ojas nende vaenlasi, röövkalu. Selgus, et
mida rohkem esines ojas röövkalu, seda suurematesse parvedesse olid koondunud guppid
(joonis 6.1). J.P