Eelrooma rauaaeg
tarandkalmeid. Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või
-müür, mille moodustatud tarand täideti kividega. Vanimad tarandid olid enamasti paari
meetri pikkused ja laiused, kujult ebakorrapärased ja lohakalt laotud ning paiknesid
kärjetaoliselt üksteise kõrval. Lisaks kivikirstkalmetele ja varastele tarandkalmetele maeti
surnuid ka 515 m läbimõõduga kivihunnikutesse ehk kangurkalmetesse.
Erinevalt Kesk- ja Põhja-Euroopast, ning sarnaselt idapoolse metsavöötmega, on aga
Baltikumi kindlustatud asulad peaaegu ainsad uuritud asulad nooremast pronksi- ja
eelrooma rauaajast ja nendest pärineb lõviosa tolle ajastu kogu leiuainesest. Seetõttu olidki
pronksi- ja eelrooma rauaaeg Baltikumis varem (enne kindlustatud asulate uurimise algust)
peaaegu leiutühjad ning oletati isegi elanikkonna lahkumist siit pärast kiviaja lõppu. Nüüd
annaabi.ee 
