Eesti kirjanduse ajalugu
Alustab sonettidega, mingis mõttes juhuslik, natuke seotud tema
uurijakalduvustega. Teemavalik ühelt poolt teadlik, samas rõhutas ise seda, et
on unenäokirjutaja, st treeninud unenägude nägemise välja.
1945 Põlenu puud, alustab II loominguperioodi ja ühendab kaks perioodi omavahel.
Kangrolikkus: Vormikultuuri teadvustamine on küll tähtis, aga mitte absoluutne. Pigem
sisulised kvaliteedid, mis hakkavadki kangrolikkust märkima. Alates 1935 a kogust
Sonetid peale on kangrolikkuse üks punkt ergas loodustaju natuke erispärase nurga alt
sügavam paigatunnetus (elab kohtadesse sisse), palju motiive Võrumaalt. Edaspidi ka Tartu
motiiv. Tunda ka legendide ainest, mütologiseerimine pole juhuslik ja Reheahjus jõuab see
tipphetkeni, süveneb kokkupuude folkloori tumedama poolega (vanad majad, reheahjud
jne). 1930ndate teisel poolel temaatikas palju nõidu, surnuid, morbiidne tume seltskond.
20. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid.