Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Looduspildi kirjeldus
Mõisa valgustatud akende metafoori kasutatakse palju = käibel realistlikus kirjanduses, sh E.
Vilde.
Ajaloolise jutustuse tunnuste hulka käib osutus märtrile. Jaanus = omamoodi märter või kangelane.
Narratiiv lõpeb traagiliselt, Tasuja on traagiline kangelane. Üldist paatost peaks nimetama
heroiliseks tragöödiaks, klassikaliseks traagilise tunde heroiseerimiseks. Kuigi loo lõpus tuleb
eestlastel vastu võtta kaotus, jääb lootus, et selliseid kanglasi tuleb rahva seast ka hiljem. Paatos
seisneb sellest, et pole rõhutatud ohvri positsiooni, kaotust.
Algupära on harv nähtus, pigem adapteeriti sel ajal eelkõige saksa keele kaudu inglise, prantsuse
või saksa rahvaraamatuid. Selle kaudu paistab „Tasuja” silma. Teistest raamatutest räägitakse kui
plagiaatidest, aga see pole päris nii. Tekib kahtlusi, kirjandusteadlane Herbert Salu on võrrelnud
„Tasujat” Dumas’ „Wilhelm Telliga”