Vana-Kreeka arhitektuur
et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Samuti oli iga tempel pühendatud ühele kindlale
jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. (Remmel, 1989)
Tavaline tempel nägi välja põhiplaanilt ristküliku kujuline ja meenutas megaroni ehk
kreeklaste vanem elamut. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem aga kivi marmor,
mis oli ühtlasi üks kaunimatest. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel metallist klambreid.
(Kangiliski, 1997)
Templi väljavaates saame eristada kolme põhiosa: krepidoma, sammastik ja talastik koos
katusega. Tempel seisab krepidomal ehk alaehitusel, mis on maapinnast paari-kolme astme
võrra kõrgem. Krepidoma ehk kanda osa viimast astet nimetatakse stülobaadiks, millelt
kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Tavaliselt ümbritsevad templit igast
küljest tiheda reana ja on templi välisilmes määravad. Sammaste paiknemine ei ole juhuslik
annaabi.ee 
