Vana-Kreeka arhitektuur
võrra kõrgem. Krepidoma ehk kanda osa viimast astet nimetatakse stülobaadiks, millelt
kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Tavaliselt ümbritsevad templit igast
küljest tiheda reana ja on templi välisilmes määravad. Sammaste paiknemine ei ole juhuslik
vaid allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda rohkem kui kitsamal
küljel ja lisaks veel üks sammas. Seljuhul on tavalisemad sammaste arvud 6x13 ja 8x17.
(Kangilinski, 1997)
Sammas ehk kandev osa on kahtlemata kreeka arhitektuuri iseloomulikem detail, millel on
kolm põhiosa: baas ehk alumine, tüves ehk keskmine ja kapiteel ehk ülemine osa. Kapiteel
omakorda koosneb kahest osast alumine, ehhiin ja ülemine, abakus. Kapiteeliks nimetatakse
üleminekut samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. (Kangilinski, 1997)
Talastiku alumiseks osaks nimetatakse arhitraavi ja ülemiseks friisi. Templit kattev madal