Tallinna ajalugu
Keskaegne elamu
Tallinna all-linna keskaegsed elamud asetsesid tänavajoonel harilikult vahetult üksteise kõrval,
omades ühiseid vahemüüre. Elamu taha jäi hoov, mis oli tavaliselt pikk ja kitsas. Hoovi pääses
kangialuse kaudu, väikeste kinnistute korral sageli ka läbi eeskoja. Tänavaäärne ehitusosa oli
tavaliselt kaetud ühtse kõrge viilkatusega, selle viil asus vastu tänavat. Katusekattena kasutati
tavaliselt kive, harvem laudu või vaskplekki. Kangialune paiknes suuremate hoonete korral tihti
omaette viilu- või poolviiluga (vahel ka lameda katusega) hooneosas, mida nimetati väravahooneks.
Hoovihoonetes asusid majapidamisruumid, aidad, tallid, laudad ning sulaste ja teenijate eluruumid.
Viimased asusid harilikult hoovimaja teisel korrusel, kuhu pääses kas puust välistrepi või siis
müüritrepi kaudu. Müüritrepp paiknes reeglina poolümaras väljaastes. Hoovihoone ülemised korrused
annaabi.ee 
