,,Kosjakased ehk Maret ja Miina" hoiatab Lydia Koidula lõhe eest rikaste ja vaeste ning peremeeste ja sulasrahva vahel ja peab vajalikuks lõpetada oma näidend sellise üleskutsega: ,,Käsikäes õiglased eesti pojad isamaa põllul töös: ja seda ma tahaksin näha, kes meie vaimu- ja ihulikku õigust peaks jõudma kütkes pidada! Samm- sammult, nagu seal koit hommikuse taeva veerele, saab vaimu vabadus Eesti taevale tõusma aga niisama kindlalt! Ühendus kasvatab, ühendus kangestab, ühenduses astugem edasi! Elagu meie Eestimaa ja tema rahvas. Hurraa!" See oli samasugune otsene pöördumine rahva poole nagu C. R. Jakobsoni isamaakõned, mida võis kuulda kas või kolm päeva järjest ilma söömata. Koidula näidendi jõudsid tunduvalt kaugemale ,,Vanemuise" saalist. Neid viidi mõttes koju kaasa, jutustati edasi ja nakatati teisigi teatripisikuga, et rohkem teatrikülastajaid tuleks. Koidulale meeldis väga kuidas saal rahvast alati täis oli
,,Kosjakased ehk Maret ja Miina" hoiatab Lydia Koidula lõhe eest rikaste ja vaeste ning peremeeste ja sulasrahva vahel ja peab vajalikuks lõpetada oma näidend sellise üleskutsega: ,,Käsikäes õiglased eesti pojad isamaa põllul töös: ja seda ma tahaksin näha, kes meie vaimu- ja ihulikku õigust peaks jõudma kütkes pidada! Samm- sammult, nagu seal koit hommikuse taeva veerele, saab vaimu vabadus Eesti taevale tõusma aga niisama kindlalt! Ühendus kasvatab, ühendus kangestab, ühenduses astugem edasi! Elagu meie Eestimaa ja tema rahvas. Hurraa!" See oli samasugune otsene pöördumine rahva poole nagu C. R. Jakobsoni isamaakõned, mida võis kuulda kas või kolm päeva järjest ilma söömata. Koidula näidendi jõudsid tunduvalt kaugemale ,,Vanemuise" saalist. Neid viidi mõttes koju kaasa, jutustati edasi ja nakatati teisigi teatripisikuga, et rohkem teatrikülastajaid tuleks. Koidulale meeldis väga kuidas saal rahvast alati täis oli