Amandus Heinrich Adamson
Ta saigi vabakuulajaks, aga üleminek skulptuuriklassi toimus
juba samal semestril. Väga tabavalt sobivad Adamsoni väsimatute püüdluste
iseloomustamiseks Ants Laikma sõnad: ,,Ei olnud siis meil veel ,,tundisid" ega
,,kunsti" kursuseid- koolisid, ei kunstnikke, ei kunstiseltsi ega näitusi, mis
oleks õhutanud, kust oleks saanud näha, leida mõtet või algatust, äratust või
õpetust... Olid ainult ,,töpperite", tislerite ja maalrite ,,värkstoad", - sealt
kiskusid, kasvasid, kangenesid välja meie esimesed kujurid, Eesti saava kunsti
või kujunduse esimesed vilkuvad tähed: Köler, Weizenberg ja Adamson".
Valitseval kohal vene kunsti elus oli 1575. a. asustatud Peterburi Kunstide
Akadeemia, mis 19.saj. keskel oli muutunud ametlikku kunsti kindluseks.
Vastukaaluks akadeemia konservatismile tekkis elulähedane demokraatlik
kunstikäsitlus. Eriti silmapaistvaid tulemusi saavutati maalikunstis.
Demokraatliku suuna suurimaks meistriks raidkunstis sai aga M. Antokolski