Anton Hansen Tammsaare “Ma armastasin sakslast”
suutnud kahe inimese eest võidelda. Ka vanaisa tõdeb lõpuks, pärast Erika surma, et
ta vahest siiski eksis Oskaris. Oma traditsioonikindluse ning vanadele
tõekspidamistele kinnitudes, arvas ta end oma lapselast kaitsvat, kuid lõpuks mõistis
ka tema, et tema mõttelaad on iganenud. Kui oleks vaid jätkunud julgust ja armastus
oleks trumbanud üle arguse, oleks lugu võinud lõppeda teisiti. Ainus, kes armastust
piisavaks pidas, oli Erika ning ilmselt oleks ka kangemini oma armastuse eest
võidelnud, kui Oskar oleks oma tundeid talle tugevamini kinnitanud. Ka palju
austatud vanaisale oli Erika nõus oma armastuse eest vastu astuma, kuid ilma
vastuarmastuseta ei näinud ta mõtet võidelda.
Minu jaoks oli romaan äärmiselt kurb ja ärritav. Rääkimata sõnad on üks põhilisi
motiive ka teistes Tammsaare romaanides ning tahes tahtmata paneb pead vangutama
see eeslastele nii omane suutmatus ja kartus end avada.
annaabi.ee 
