. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.K.r oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120 aastat.. Templil oli 127 sammast . Neid kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelate vägitegusid 4 Kasutatud kirjandus : http://www.scribd.com/doc/2452216/ajalugu-7-maailmaimet http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://web.zone.ee/7maailmaimet/tempel.jpg&imgrefurl=http://web.zone.ee/7maailmaimet/kol mas.html&usg=__gMuntLWZXYlw8CLcYrRcVKzAxI0=&h=428&w=609&sz=29&hl=et&start=2& um=1&tbnid=5ZFsVwux8ghxfM:&tbnh=96&tbnw=136&prev=/images%3Fq%3Djumalanna %2Bartemise%2Btempel%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN%26um%3D1 http://www
sees on peidus Kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII-VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kogu rahva ees või siis ülikute kodades ette kandsid. Nii ongi Kreeka kirjanduse vanimateks säilinud mälestusmärkideks eeposed. Eepos ehk lugulaul on enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelate tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest. Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded – võitlusiha, patriotism, armastus ja viha. Ta saadab oma teekonnal korda rohkeid kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused – saatusele või vaenlasele allajäämine, surm. Keskseks kujutamise objektiks pole eeposes siiski niivõrd sõda, vaid inimesed, nende teod ja sõnad
annaabi.ee 
