jõudis ujudes. Aga veel enne Soome randa jõudmist lõppes mehel jaks ning ta pidi puhkust otsima ettejuhtunud saarel. Seal vägistas Kalevipoeg tema juures istet võtnud saarepiiga. Häbistatud tüdruk heitis end seepeale meeleheites kaljult merre. Ja ehkki "kangelane" talle sügavikku järele sukeldus, ei olnud sellest enam abi - neiu jäi igaveseks vee meelevalda. Soome sepaga mõõgaostu kaupa tehes läks Kalevipoeg sepa poegadega tülli, sest praalis purjus peaga viimaste ees oma kangelastegudega saaretüdruku kallal. Selles, et sepa pojad külalisele seepeale kõrri kargasid, pole ju midagi imeks panna. Aga mida teeb Kalevipoeg? Ta rabas raevuhoos mõõga ja tappis Soome sepa vanema poja.Nähes oma koletut tegu, mees põgeneb ega unusta seejuures kaasa haaramast kallist mõõka. Selle hinnas on varem kokku lepitud ja see ei maksnud mitte vähe. Soome jõudis Kalevipoeg teadupoolest ujudes. Tagasiteed ta enam samal ausal moel ette võtta ei viitsinud, vaid kaaperdas sadamas seisnud
Nii oli Vannete Zeus ja Piiride Zeus, Palujate ja Külaliste Kaitsja Zeus ning Vihma ja Välgu Zeus. Kuid funktsioonide paljususele vaatamata säilitas jumalus oma põhiolemuse, individuaalsuse. Lõppsõna Zeus kehastas kõrgeima seadusliku võimu printsiipi, mis ühendas endas jõudu ja õiglust, toimides oma kõrgeima võimus abil maailma- ja ühiskonnakorralduse universaalse garandina. Zeus ei pärinud oma võimu esmasündinud pojana, vaid haaras selle endale terve rea kangelastegudega. Hesiodose(8. ja 7. saj. eKr) genealoogia järgi tegi Zeus lõpu jumalate dünastiale, mille alguspära oli tume ja kaootiline. Uus olümposlik dünastia kinnitas oma võimu võiduka sõjaga, mille Zeus pidas titaanide vastu. Zeusi võimuletulekuga lahutati taevas maast ja valgus pimedusest, nii tagati põlvkondade harmooniline järjepidevus. Pildid Zeusist 4
Maastik kui komponent puudub. Inimestel puudus esteetiline tunne looduse suhtes, nad ei osanud loodust nautida ilu pärast. Keskaja kirjanduses kõneldakse loodusest trafaretselt ja tinglikult, puudutamata kohalikku eripära. Näiteks ,,Rolandi laulus" ei ole loodusel iseseisvat osa. Tähtede, päikese, päeva ja koidu mainimisel kasutatakse korduvaid trafarette. Aasu, rohtu, puid, kaljusid ja orge mainitakse ainult seoses rüütlite kangelastegudega. Ohtlikud loodusnähtused nagu paduvihmad, äike, tormid, rahe, välgud ja pimedus on poliitiliste sündmuste ended või väljendavad looduse leina lahingus langenud Rolandi pärast. Kangelased tegutsevad justkui tühjas ruumis. Poeesias võib märgata mõnevõrra enamat. Looduspilt saab inimese vaimse elu sümboliks. Kangelase meeleolusid seostatakse ümbritseva maailma seisundiga. Nagu näiteks ,,hommikute helk ja õhtute valgus", ,,tärkavad rohukõrred"
annaabi.ee 
