ka meie Jaanus leidis oma otsa selles lahingus peale seda, kui oli tapnud mitmeid vaenlase sõdalasi. Paar aastat pärast Jüriöö ülestõusu müüs eestlaste vabadusihast ära kohkunud Taani kuningas Eesti 19 000 marga hõbeda eest Saksa ordule. Nagu ütleb Eduard Bornhöhe: ,,Siis unustas eestlane ajutiseks oma rahvuse, esivanemad ja nende vabaduse ning algas pikk, raske uni." Hoolimata ülestõusu ebaõnnestumisest näitab Tasuja oma kangelassurmaga vabadusvõitluse teed. Ennem surra vabadusvõitlejana kui elada orjana niisugune on jutustuse põhiidee. Daniel Veermets
innustavat ja vaimustavat mõu võtluses rõumise vastu nii teose ilmumise ajal mö odunud sajandil kui ka aastaküneid hiljem. «Tasuja» jutustab eesti vabatalupoja jäglase Jaanuse kujunemisest mõsnike-vastase üestõsu 443 organiseerijaks ja juhiks vanaisa Vahuri surivoodil lausutud manitsussõade, rahva kannatuste näemise ja isiklike karmide kogemuste mõul. Hoolimata sellest, et üestõs veriselt maha surutakse, nätab Tasuja oma kangelassurmaga vabadusvõtluse teed. Mitte leppida rõumise ja väivalla ahelatega, ennem surra vabadusvõtlejana kui elada orjana --niisugune on teose põiidee. Sellega liituvad jutustuses lahutamatult teised ideelised motiivid: isikliku allutamine üdrahvalikule, kokkulepluse ja reetlikkuse terav hukkamõst, eitav suhtumine usku ja kirikusse. Tasuja kujus on oma väjenduse leidnud rahvajuhi parimad omadused --mehine võtlusvaim, leegitsev vabadusiha, surmapõgav vaprus. Lugejat haarab Tasuja
annaabi.ee 
