20. sajandi I pool
Formalismiaegne Joyce'i ,,Odysseus" (= ,,Ulysses") on viimistletud. Joyce oli auahne ja viimistletud, kes
lootis, et teda loetakse sama kaua kui antiik-kreeka teoseid. Joyce'i võib seostada rõõmuga. Joyce'i eripära on
tema entsüklopeedilisus, universaalsus ja katoliiklikus (kreeka k 'katoliiklus' = ülemaailmsus). Joyce polnud
küll usklik, aga siiski katoliiklikus koolis. Joyce toetus iirlasena keldi keelele ja kultuurile. Lermontovi ,,Meie
aja kangelase" eeskujul kirjutas Joyce oma kangelasromaani ,,Stephen Hero", kus on autobiograafilisi jooni:
võttis aluseks iseenda noorema versiooni ja kujutas tolle aja Iirimaad, mis allus Suurbritanniale. Iiri verd Joyce
ei tahtnud end siduda kolonialistide ega põlisiirlastega, mistõttu lahkus Pariisi, et õppida meditsiini, aga jäi
hätta, naasis koju, kus nägi ema suremas. Ema palus, et poeg tema surivoodil palvetas (ema oli väga vaga), aga
Joyce keeldus, sest oli ateist
annaabi.ee 
