E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
aga neitsilik häbi keelab sind oma lihasele isale nii palju usaldust näidata, et temale selget tõtt
tunnistaksid. Eks ole õige, mu häbelik tütreke?»
Agnese silmis oli isa esimeste sõnade juures iseäralik lõke välkuma hakanud. Viimasele
küsimusele kostis ta selge, kindla häälega:
«Ma tahaksin, et pulmapäev kaugema aja peale edasi lükataks.»
Isa vahtis pärani silmil tütre otsa. Ta teadis, et tütrel .omajagu kindlat tahtmist või
«kangekael-sust» oli, millega ta, kui vaja, ka isa üle valitses, ja praegu oli Agnese nägu nii
tõsine, tema pilk
262
nii vali, et vahva rüütli süda rinnus silmapilguks värisema lõi.
«Mispärast?» küsis ta kohmetanult.
«Ma ei või seda seletada,» vastas Agnes mõttes ja lõi silmad maha.
Seda nähes tundis vana rüütel oma julgust ja meelekindlust tütre ees kõhe jälle kasvavat,
aga naljatada ei julgenud ta siiski veel mitte, vaid arvas tõsist, isalikku manitsust vaja olevat.
annaabi.ee 
