Eesti rahvakalender
Tantsiti, käidi kõrtsis.
14. jaanuar taliharjapäev päev, mis murrab talve selgroo. Pidi olema pool heina järgi.
17. jaanuar tõnisepäev ennustati milline saak ja suveilmad tulevad. Algas lutsupüük.
25. jaanuar paavlipäev ennustati suveilmu: kui päike paistab on päikseline ja soe suvi.
· Veebruar (vastlakuu, küünlakuu, hundikuu):
2. veebruar küünlapäev ilmad juba nii valged, et nägi kangamustrit kududa. Valmistati
rituaalseid toite: tangupudru, sealiha. Valmistati küünlaid, sel päeval valmistatud küünlad põlevad
eredalt. Kui sajab lund, tuleb hea räimesaak.
24. veebruar madisepäev putukatele ja mardikatele pidi elu sisse loodama. Kui sel päeval
sajab lund tuleb sel aastal palju parmusid. Kapsaid, ube ega herneid ei tohtinud sel päeval keeta,
sest siis nad lhevad kasvuajal ussitama.
· Märts (paastukuu):
1