Täiustumisel on need läbinud mitu vaheastet. Eriti oluline on olnud voki kasutuseletulek ja areng. Sellega rööbiti võeti arvatavasti saksa kangrute eeskujul tarvitusele ka 19. sajandil üldised sammaskonstruktsiooniga kangaspuud koos nende sagedase nimetusega (kangas)teljed. 19. sajandi teisel poolel hakati põhitehnikaid täiendama mitmesuguste kirikangaseadlustega, mille tulemusena saadi juba drell-, raanu- ja vagupindseid ning pitstehnikas kangaid. Eriti osavad kangakudujad olid setu naised, kes lihtsatel maatelgedel on osanud valmistada 2--8-niielisi nn kotsanitse kangaid. Rahvakunsti esindusesemete kudumisel on Eesti eri piirkondades osatud erinevalt mitmevärviliste lõngadega mustrite korjamis-, naast-, roosimis- ja pindpõimetehnikas liitkirjadega luua teisendirohkeid kaunistustekstiile. 2 Algkangad
Väike asula, inimesed elasid pisut maasse süvendatud majades. Söödi meremolluskeid ja kalu, kütiti pisut ka maismaaloomi. Kasvatati ube ja kõrvitsaid. Chilca jäeti maha u 2600 eKr. 62 Hilisem muistis Peruus on Huaca Prieta (u 25001800 eKr). Tegu paikse külaga ranniku põhjaosas; elanikke mitusada. Elati ühe või kahetoalistes, osaliselt maasse süvendatud majades; katus puidust v vaalaluudest. Osavad kangakudujad. Keraamika Ameerikas ligikaudu samaaegne kui varane maaviljelus. Vanimad leiud Lõuna-Ameerikast Ecuadorist, Kolumbiast, Panamast, Mehhikost. Aasia varane maaviljelus Kagu-Aasia oli juurviljade kodustamise varane keskus. Vanimad leiud on saadud Sprit Cave´st Taist, aga ka mujalt. Dateeritud 9000 eKr, pole teada, kas sealsed inimesed tegelesid üksnes küttimise-korilusega, või juba teadlikult istutasid mõningaid liike.
annaabi.ee 
